Sunday, March 2, 2014

Endings are always new beginnings.

Nonii. Lõppesgi mu Uus Meremaa seiklus. Viimased kaks nädalat olid küll sealmaal mu jaoks päris karmid ja kui minema sain siis mõtlesin, et Never Again!
Üritan teid väheke valgustada..Oli siis üks neljapäev. Täpselt 2 näedalavahetust enne mu lahkumist. Tähistasime Briari, Jamie, ja Sarahiga mu ära minekut, ma pidin küll kella kümneks tööle minema aga tegime baaris paar jooki enne mu tööle minekut, ja siis läksime kõik koos mu tööjuurde.


Ma läksin riideid vahetama ja siis istusime mu tööjuures taga tantsu saalis. Siis tuli meie seltskonda üks mu töökaaslane, ma istusin seal diivanil niimoodi lösakil nagu, ma teadsi net enne 11-12 meile nagunii kedagi sinna kliente ei tule. No ja midagi ta küsis kas ma olen joonud, ma vastasin et väheke võtsime jah enne, siis ta kõndis minema.
Mingihetk tuli keegi ütlema, et ma pean koju ära minema, et ma olen liiga purjus. Ma ei suutnud uskuda seda juttu, kuna ma teadsin väga hästi kui palju ma joonud olin, ja ma tööpäeva jooksul joon 3x rohkem ja ikka töötan ja kõik on alati okey olnud. 
Läksin juhataja juurde ja küsisin et mis toimub, ta vastas, et "Mine koju sa oled liiga purjus" 
Mul ei olnud enam miskit selle peale öelda. No muidugi ma ütlesin et "Whatever" ja kõndisin minema. Läksin vahetasin oma riided tagasi ja pakkisin asjad ja läksin minema. 
Pool tundi hiljem sain sõnumi et "Ma arvan et sa pead omale uue töökoha leidma kuna sa pole enam siia oodatud"
Ma olin päris vihane ja päris šokis kuna mul oli ainult paar nädalat veel seal töötada ja tahtsin raha koguda koju tulekuks. 
Ma vastasin et "Miks sa selline dick sellekohapealt oled?"
Ta vastes et "Mind d*ckiks nimetamine sind kindlasti siia enam tagasi ei too"
Ma sellepeale "Midaiganes, sa oled nii nõrk c*nt sa vallandasid mu täiesti ilma põhjusetta, Paris oli eelmine nädalavahetus niipurjus et kukkus peeglisse ja peegel läks katki ja teda ikka koju ei saadetud, ma polnud isegi purjus vaid ainult võtnud"
Rohkem vastust talt ei saanud. Ma arvasin et ta lihtsalt üritas võimutseda, kuna mu sõbranna Abbie mainis et teab mu bossi ja et ta on siuke vastik võimutseja ja et ma ette vaataks temaga töötades, ma algul ei suutnud uskuda, et ta selline olla võib.
Ta koguaeg nagu ajas külge ja flirtis tööl olles ja ma nagu ei üteld talle sellepeale midagi kuna kartsin tööpärast, aga üks hetk sai nagu villand ja ütlesin talle, et "Ma hetkel kohtan kellegagi" 
Ja see sama päev kui ma seda ütlesin ja õhtul tööle läksin oma sõprade seltskonnaga siis tuli siuke draama. Vähemalt ma näen seda nii ma ei tea..kahtlane.
No sisi läksin koju nutsin patja väheke et mida ma küll nüüd peale hakkan. Kõik nagu ütlesid et no küll kõik korda saab ja plapla. 
Järgnevad paar päeva, kuna ma töötama nädalavahetusel ei pidanud kuna lahti lasti, siis veetsin aega oma kahe sõbrannaga kes ühes teises klubis töötasid. Nad võtsid ka nagu töölt vabaks et teeme girltime. Ööbisime Vixeni juures (üks sõbrannadest). Ma läksin Donnaga ühele peole laupäeva õhtul, ühtedel kuttidel Aucklandist oli poissmeeste pidu. No ja läksime nendega kokku saama, kui hiljem Vixeni juurde tagasi läksin ja oma ülejäänud raha tahtsin oma raha peidukasse ära panna ja avastasin et mul on üle 300 dollari kadunud sealt. Sattusin suhteliselt paanikasse kuna seal korteris olid mu kaks sõbrannat päevläbi keda ma oma headeks sõpradeks pidasin, ja kuna mul vähem kui 2 nädalat oli koju minekuni ja kuna mul enam tööd ei olnud ja võimalust raha teenida. Siis tundus see 300 dollarit väga palju kaotada. JA see raha polnudki nii suur vaid nagu see, et inimesed keda ma oma parimateks sõpradeks pidasin ja jäägitult usaldasin mind niioodi üle lasid. Kutsusin Donna omale järgi tagasi ja läksime välja. 
Õnneks sain väljas olles ühe kutiga tuttavaks, kes tuli välja oli üsna vägagi rikkas, no tegelt mitte tema vaid ta isa, kes kunagi oli AC/DC trummar, no siis sain ta pojaga kontakti ja läksime ta isa juurde ja ma sain sinna elama jääda, ta ise läks austraalia tagasi. Siis ma jäingi ta isa majja mis oli no ülivõrdes suur. All 6 magamistuba ja üleval 6 magamistuba, igal toal olid oma vannituba ja wc. Minu tuba nägi selline välja



Ülejäänud maja oli veel ägedam. Vaade oli nii äge Mt Maunganuile. Ja hästi avar ja nice oli. Mõnus oli lebotada seal päevotsa. No natuke pidi tööd ka tegema muidugi. Aga üldjuhul oli elu ilus.




 Ja tal oli hoovipeal 5 autot, Mclaren, Ferrary, Lamburghini, Bently ja Mercedes SLS. Ma sain kõigiga sõita. Enamusajast muidugi Ferraryga kuna see oli siuke tavaline kõige odavam auto tal vist haha. tänavapeal inimesed pildistasid ja kui autost välja läksid siis tegid pilte ja küsisid et millega tegeled et nii rikas oled. Haha. 







Nii et ühesõnaga seal oli mul mõnus lebotada. Pidin küll seal esialgu nagu koduabiliseks minema, aga mu põhiülesanne oli kodus Family guys päävläbi vaadata ja koeraga tegeleda ja vahel alkopoest Bayleyst osta. Ja nii elu oligi. Lill. Sain päris normaalse taskuraha ka kaasa. Kuna ma olin rääkinud talle oma olukorrast, et niilampi ilma hoiatamata lasti töölt lahti ja et sõbrannad varastasid mu tagant raha ära. Ta oli ülirikas nii et talle see raha polnud mitte midagi mulle anda. 


Viimane 3 päeva Uus Meremaal läksin oma vanasse majja tagasi kus ma tuba üürisin, ja veetsime Briariga veits aega koos. Tegime viimased õhtusöögid mida ma kodus enam ei saa nagu KFC ja BK ja Fish n Chips jne. Briar ütles et viivad mind ära Donnaga lennujaama kui mul minek. Ja siis üks päev enne minekut ta vahetas oma autol õli. Tõstis auto selle tundrauaga ülesse jne. Ja kuidagi läks siis selle tungraua vastu vist nii, et see tundraud läks viltu ja auto kukkus talle peale. Ma olin omatoas kõrvaklapid peas (Beats by Dr. Dre ja nendest ei kuule mitte mingit välist müra). Ta karjus tükkaega appi enne kui ma kuulsin. Siis nagu läksin arvasin et tal oli mingit rätikut või mingit lappi jälle vaja et nappusi pühkida ja siis sain olukorrast aru alles kui kohal olin. Ma olin nii šokis ja nagu ei osanud midagi teha sellises olukorras. Kuna see tungraud oli nagu nii  kiilund kinni sinna autoalla aga viltu nii et ei saand seda kätte et autot uuesti üles tõsta. Siis üritasin Donnale helistada kuna ei teadnud mida teha. Ta ei vastanud telefonile. Siis helistasin Briari sõbrannale V'le ja helistasin kiirabile ka. Lõpuks oli meie hoov nagu crime scene. Kaks politsei autot, kiirabi auto, kiirabi buss, tuletõrje ja jutud. Siis saadi ta sealt kätte ja ma olin ikka nagu šokis ja kiirabi juht ütles et "Cmon Pixie, come for a ride" ja siis ma läksin kaasa nendega haiglasse. Briaril oli õnneks kõik korras ja saime üsna pea tulekut sealt. Lõpuks helistas Donna ka tagasi ja kui mainisin mis toimus siis ta tuli läbi meilt ja ütles et teda Arreteeriti kuna ta nädalavahetusel viskas ühe klaasi klubis vastu seina ja keegi oli "pihta" saanud vms ja ta oli politseis ja selleks ta ei vastanudki. Nii et päris põnev päev meil kõigil. Haha. 
Õnneks Mark (Donna boyfriend) oli nõus sõitma Aucklandi järgmisel päeval, et mind ära viia, siis me tegimegi roadtrippi. Mina, Briar, Donna ja Mark ja väike Halo.


Lennujaamas oli väheke jamasi mu pileti leidmisega, võttis aega neil mu süsteemist üles leidmisega. Ja kui lõpuks pileti kätte sain siis muidugi oli mu kohver 10 kilo ülekaalus. Pidin kõik oma jalanõud maha jätma. Möhh..
Esimene lend oli Auckland-Los Angeles. Mitte midagi ei küsitus lennujaamas et ma 2 kuud üle viisa aja olin. Mingit probleemi polnud. Kui LA'sse jõudsin ja seal nagu lennukilt maha tulin ja passi kontrolli läksin. Siis see kutt oli päris äge seal kes mind kontrollis, sõrmejägi tegime ja siis kui pilti tegi siis tegi mitu tükki ütles et "Okei teeme ühe nüüd naerunäoga ka" ja siis küsis mu tattoode kohta ja ütles et väga tuus. 



LA's mul oli ainult 2 tundi aega. Tulin lennukilt maha. Käisin sealt tollist läbi ja siis pm uuesti sama lennuki peale tagasi. Siis ma sõitsin Londonisse Heathrow lennujaama. Seal oli ka päris kift. Nagu inimesed olid mega sõbralikud ja seal ka mind peatati mitu korda tattoveeringute pärast. Siinpool maakera pole vist nii populaarne see tsikkide seas, et ollakse tattoveeritud. Aga alati anti ikka väga positiivset vastukaja. 


Londonist mu edasi sõit toimus Helsingi Finnairiga, ja Londonis oli nagu üle 5 tunni aega. Aga seal lennujaamas ei kannatanud küll shopata. Ostsin Britney lõhna mis mulle täiega koguaeg meeldind on ja siis kommikarbi ja mu arve läks 66$. Siis mul oli nii et okey ma lähen parem istun maha ja vaatan The Walkind Dead'i ülejäänud aja. No nii tegingi paar tundi. Kui värav avati ja läksin sinna kus lennukile saab siis oli juba nii kogune tunne kui soome keelt igalpool kuulsin. Haha. 
Lennukipeal olid enamus sommid aga mu ees istus üks Austraalane. Või no maitea keegi kes austraalias elas kuna ta aksent polnud üldse austraalia aksiendi moodi. Igatahes ta rääkis seal ühe sommiga juttu, ma nii väga ei kuulanud millest nad rääkisid aga kui poolekõrvaga kuulsin, et mainis uus meremaast et The hobbit filmiti Queenstownis siis mul oli nii et wtf MataMatal filmiti, ma ei ütlenud aga oma peas arutlesi net nii valet infot jagab seal. Haha. Ega ma siuke Geek just pole aga ma elasin Uus Meremaal üle aasta ja enamus ajast elasin väga ligidal selle MataMatale. Igatahes jah. Koju jõudes mu kofffer oli lõhki visatud no haha. Sang oli katki. Ema tuli Tarmoga vastu, nii hea oli emmet näha. 
Olin paar päeva emmejuures ja siis tuli õde Kadre mulle järgi Helsingi ja läksin temajuurde Lahti.
Sinna jõudes oli ikka mul need ajavööndid vähe sassis, nii et esimene päev ma jäin 7:30 magama juba diivanile. 


Järgmisel päeval olin ma päris välja puhanud kuna magasin nii üle 12 tunni. Nii et järgmise päeva õhtul läksime Emilyga Messilä lumelauatama. Emilyt viiamti nägin siis ta oli 8 aastane väike kännuämblik ja nüüd on peaaegu minu pikkune ja 10. Nii et talle läks mu vana lumelaua jope selga. Mulle olid väheke kitsaks jäänd ja siis ostsin 7 euriga uued püksid ja jope hopshopist. Hea deal. 







Nii et päris hea päev oli. Olin neil päris tükk aega. Neljapäeval läksime tagasi Helsingi mu teisele õele Lilile külla, kuna ma polnud veel ta titte Remit näinudki. Nii nunnu oli. Palju kisa tegi küll. Mehine kisa haha. Olime seal paar päeva seal. 28 veebruaril oli meie issi surma aastapäev, ema tuli meile siis külla ka õele ja panime küünla ja tõstsime pitsi ja meenutasime isa ja uskumatu, et juba 3 aastat sellest möödas on. 


Täna, ehk siis pühapäeval tulime tagasi Lahtisse. Ostustasin, et tahan veel oma nunnudega aega koos veeta ja no aega ka surnuks lüüa kuni eesti minekuni.


Selle viimase pildi panin ja olen nii õnnes et Mia mulle sülle tuli esimest korda, kuna kui ma lahkusin Soomest siis ta ei osanud veel rääkidagi ja kui tagasi tulin siis loogiline et ta ei teadnud kes ma olen talle. Ja nüüd kui ma seda blogi kirjutan siis ta just andis mulle esimest korda musi!!!